INCWADI YOKUYELELISA
YAMAGAMA
UMNYANGO WEZOBUKGHWARI, AMASIKO, ISAYENSI NETHEKNOLOJI
Okumumethweko
Khuyini okwenziwa mKhandlu
AmaKomiti wamaPhrovinsi wamaGama wamaJamo-bumbeko (PGNC)
Kubayini amagama wamaJamo-bumbeko afanele abekwe ebujameni obamukelekako
Imithethomigomo yokubeka ebujameni obamukelekako
Ukufaniswa kwamagama abekangakavunywa ngaphambilini
Ingabe angatjhugululwa amagama akhona nje
Ngubani ongabawa ukuvunyelwa kwegama
Kwenziwa njani ukubeka ebujameni obamukelekako
Senziwa bunjani isibawo sokuvunywa kwegama lejamo-bumbeko
Irhelebho ngokwenza isibawo
Isikhathi sokwenziwa kwesibawo ukuya ekuvunyweni
Isibonelo seforomo lokwenza isibawo
UMNQOPHO
Kumagama wamabumbeko atholakala ephasini angewemvelo, namkha enziwe namkha atjhugululwe babantu, begodu kungaba namkha kungabi nabantu abahlala khona.
UmKhandlu lo (SAGNC) unamalunga azizazi emagameni weendawo, amalimi wangokomthetho kunye nomlando wamasiko, nabajameli bamaphrovinsi kunye nabajameli ababuya ePhikweni elikhulu eliphathelene nokuTlama imiKhawulo neeMebhe, iPosofisi kunye neBhodo yamaLimi woke weSewula Afrika.
Ukulawulwa komKhandlu kwenziwa mNyango wezobuKghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji.
Kubeka ebujameni obuvunyelweko kwamagama angaphasi kwelawulo lawo. Ukwenza lokhu ubeka ibizo elizakufakwa kobunye nobunye ubujamo benarha nendlela yokutlolwa kwebizo lelo.
Uphakamisa amagama okuvunyelwane ngawo kuNgqongqotjhe khona azawaphakamisa. Uthola bewurekhode amagama wejamo-bumbeko avunyelweko begodu uwenza azeke ngokusebenzisa amaphephabhugu naku-Inthanethi. Ukhulumisana neHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, iKomitjhana yeeMali yeenTjhaba eziBumbeneko eqalelele i-Afrika malungana namagama-bumbeko wamalunga weenTjhaba ezibumbeneko, kunye nabanye abasebenzeli beentjhabatjhaba abaqalelele ukubekwa ebujameni obuvunyelweko kwamagama-bumbeko.
Ngimaphi amaGama wamaJamo-bumbeko awela ngaphasi komKhandlu
Amagama-bumbeko athinta isitjhaba okufaka hlangana, kodwana kungapheleli emadorobheni, emadorajaneni nezinye iindawo zokuhlalisa abantu, iposofisi, iintetjhi zeentimela, uthelawalisa kunye namadamu wombuso.
Imihlobo yemihlaba yemvelo, isibonelo, iintaba, imibundu, imilambo, imithombo, amatheku, indawo emagega nesimu engakalinywa kunye neendawo ezithileko nobujamo, iinhlengele, indlela ephuma hlangana nentaba, amaporti kunye neentamo.
Ngimaphi amagama wamaJamo-bumbeko awela ngaphandle kwelawulo lomKhandlu
Amagama wangokomthetho, isibonelo, igama lenarha, amagama wamaphrovinsi kunye namagama wamalawulo wabomasipala.
Amabumbeko awela ngaphasi kwelawulo labomasipala, isibonelo, iintrada, imakhiwo yabomasipala, iinkwayere, amaphaga kunye namazindla.
Imakhiwo yabantu abangeqadi kunye namaplasi.
Amagama lawo weenarha atjengisa ubunikazi, inani kunye nobukhulu ngeminqopho yentela (amagama wobujamo beendawo asetjenziselwa ukutlolisa ubunikazi bomhlaba)
AmaKomiti wamaPhrovinsi wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha (PGNC)
AmaKomiti wamaPhrovinsi wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha ahlonywa ngokuya kwesahluko 2 (a) somThetho weSewula Afrika wamaGama-Bumbeko ka 1998. Ahlonywa mNyango wephrovinsi ophathelene nezobukhgwari namasiko ngemuva kokubonisana nomKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula. Afrika.
IKomiti yephrovinsi inokuziphendulela mayelana nokuyelelelisa imibuso yabomasipala nokusebenza nabo, ekuqinisekiseni bona basebenzisa imithethokambiso yomKhandlu weNarha (SAGNC) emagameni awela ngaphasi kwawo.
IKomiti yephrovinsi yenza iimphakamiso emKhandlwini weNarha (SANGC) emagameni wamajamo-bumbeko wephasi awela emikhawulweni yephrovinsi. Kufanele yenze umsebenzi wokulungiselela mayelana nokunikelwa kwamagama emKhandlwini weNarha (SANGC) begodu inokuziphendulela ekuboneni bona imibuso yabomasipala kunye nabanye abadlala indima kuboniswana nabo ngokwaneleko.
IKomiti yephrovinsi (PGNC) ikhulumisana nomKhandlu weNarha (SAGNC) ekuthuthukiseni irhubhululo nokuqiniseka bona amagama angakarekhodwa ayabuthelelwa.
Kubayini amagama wamaJamo-bumbeko kufanele abekwe ebujameni obamukelekako
Abantu banomukghwa wokunikela igama elifanako eendaweni ezihlukeneko.
Amagama angazwakala afana namkha ukupeledwa kwegama lendawo yinye kungapheze kufane nekwenye.
Amagama angapeledwa ngeendlela ezihlukeneko.
Enarheni emalimi-nengi njengeSewula Afrika, iindawo zivame ukuba namagama adlula kwelinye.
Ubujamobu burholela ekungazwisisaneni nekuhlangahlanganeni. Ukubalekela lokhu, amagama wamajamo abekwa ebujameni obamukelekako ziinkhulu, iphasi loke.
Kuqakathekile bona amagama la abekwe ebujameni obamukelekako ngomnqopho wokuvumelanisa umlando wenarha nomfaniso wesitjhaba, godu ukwenzela iminqopho enjengezerhwebo nokurhwebelana, zokuthutha, zokuthintana, zesifunda kunye nokutlama kwezebhoduluko, imisebenzi yesitjhaba, isayensi netheknoloji, amakhetho nokuvumelana, zokuvakatjha, ukulawulwa kweenhlekelele kunye namajima wokufuna nokusindisa, njll.
Labo abalungisa imebhe namaphephandaba wombuso wamajamo-bumbeko, enarheni nephasini mazombe, bathembele eenkhulwini zamagama amajamo-bumbeko eenarheni khona bazabanikela amagama abekwe ebujameni obamukelekako.
Imithethomgomo yokubeka ebujameni obamukelekako
Ukubeka ebujameni obamukelekako kuthembele :
emithethweni yetlolo-magama yamalimi lawo amagama asuka kiwo.
ekusetjenzisweni kwegama ngokomlando.
ekulungisweni, lapho igama litjhugululwa khona ngokuya kwesisekelo sokuqalwa kwezomlando.
eenquntweni zeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko mayelana nokubekwa ebujameni obamukelekako kwamagama wamaJamo-bumbeko.
kwezinye nezinye izinto ezingatjhejwa mKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika.
Imithethomgomo efanako nemithethokambiso ehlonywe mKhandlu weNarha (SANGC) isebenza kiwo woke amagama wamaJamo-bumbeko, kufaka hlangana lawo angaweli ngaphasi kwelawulo labunqopha lomKhandlu weNarha (SAGNC). Amakomiti wamaphrovinsi wamagama wamaJamo-bumbeko kufanele aqiniseke bona imikhandlu yamaphrovinsi iyazi ngalemithethokambiso khona izakusetjenziswa emagameni weentrada kunye namanye amajamo awela ngaphasi kwelawulo lemikhandlu yabomasipala.
Igama linye entweni yinye
Elinye nelinye ibumbeko namkha into kufanele ibe negama linye langokomthetho.
AmaGama wamaJamo-bumbeko okufanele abalekelwe
Amagama asele avunyelwe ezinye iindawo eSewula Afrika.
Amagama weendawo kwezinye iinarha, kunye namagama weenarha.
Amagama ipeledo namkha ibizo lawo lifana khulu nelegama elikhona kwanje okungenza ihlangahlangano.
Amagama okungasiwo wekolo, angakhambisani namazinga wokuziphatha, angakalungi, anenturhu, anganamikghwa emihle, angathandi ubuhle, aphathisa iinhloni.
Amagama abandlululako namkha ehlisa isithunzi ngokuphathelene nobutjhaba, umbala, umthethokambiso, ubulili, ukweyamana nezombanganarha namkha ezinye izinto zomphakathi. Amagama amade khulu namkha angabizwa kuhle.
Amagama anegama lomuntu kuphela, ngaphandle kokufakwa kwento leyo ethiyelelweko (enjengo phaga).
Amagama angathathwa njengomkhangiso womkhiqizo othileko, umsebenzi namkha ifemu.
Ukuthiya iindawo ngabantu
Amagama wabantu abasaphilako kufanele abalekelwe.
Iindawo ezithiyelelwe ngabantu kufanele zikhambisane nesithunzi somuntu loyo (ingasi, isibonelo, kuthiyelelwe indawo engaziwako ngomuntu oqakatheke inarha yoke).
Imvumo etloliweko kufanele, nakukghonekako, itholakale emuntwini loyo namkha emndenini namkha iindlalifa zakhe ngaphambi kokusetjenziswa kwegama lakhe.
Ukufaniswa kwamagama abekangakavunyelwa ngaphambilini
Amagama asele aziwa godu nasele asebenza khulu angadluliselwa emKhandlwini wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika. Amagama godu angalethwa nakavunyelwe yihlangano engasi ngeyombuso namkha umbuso wenarha ezijameleko namkha inarha ezibusako ewela ngaphasi kweSewula Afrika.
Ingabe angatjhugululwa amagama akhona nje
Amagama wamaJamo-bumbeko alihlangothi lamafa wezomlando, amasiko kunye nekulumo yesitjhaba, okufuneka bona avikelwe khulu kunokobana ahlakazwe.
Isibawo singenziwa kilawo magama wamajamo-bumbeko akhona gadesi bona atjhuguluke nayikuthi umbawi ukholelwa bona igamelo alihlangabezani nemithethomigomo nemithethokambiso yomKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC).
Isibawo kufanele senziwe eforomeni elisetjenziselwa amagama amatjha, begodu kufanele sikhambisane neentjhukumiso begodu, nakukghonekako, nemitlolo esekelako. Ubufakazi kufanele bunikelwe lapho ababandakanyekako kuboniswene nabo.
Amanye amabanga womthetho wokutjhugulula igama
Igama lingaphikiswa ngombana lijamiselele elikhona abanye abangathanda ukulibona libuyiswa.
Amatjhuguluko amanye wamagama ngokwelimi angaba nenturhu.
Amatjhuguluko enzelwa kuphela ukubeka ebujameni obamukelekako
Kungatlhogakala ukwenza amatjhuguluko amhlobo olandelako:
Lokha igama elikhona linikelwa ubujamo bangokomthetho, ubujamo balo kungafanela bona bubekwe kilobo obamukelekako (isibonelo, ukupeledwa kwalo kungafanela bona kwenziwe kube ngokwalemihla).
Isiqunto kungafanela bona sithathwe mayelana nobujamo obukhambelanako bamanye amagama angasetjenziswa. Lapho ukupeledwa ngokuhlukileko kwegama linye kusetjenziselwa izinto ezinengi (njengakudorojana neposofisi, namkha umlambo nedorobha), iforomo kufanele libeke ubujamo obamukelekako. Iforomo elisetjenziselwa into ethileko kufanele linqophe.
Isibalo sezinto ezitjhiwo ligama linye kufanele zingabi zinengi.
Imihlobo yamagama okungahle alethwe khona azakutjhugululwa
Lokhu okulandelako kumabumbeko ajayelekileko lapho amatjhuguluko angahle ahlongozwe khona.
Igama esekhe laba khona esikhathini esidluleko kodwana ngokomthetho elingasasetjenziswako, kodwana manje okuhlongozwa bona libuyiswe.
Into enalinye namkha manengi amagama wangokomthetho, kodwana enamanye amagama, kufaka hlangana amagama angasiwo wangokomthetho kunye namagama atjhugululiweko namkha imihlobo eminye kwamanye amalimi, angakabi ukuba ngewangokomthetho, kodwana okuhlongozwa bona athathwe njalo.
Igama langokomthetho elenziwe butjha lisuselwa egameni elikwelinye ilimi.
Amagama angakhambelaniko netlolo-magama ekhona yelimelo.
Amagama amihlobo esetjenziswa eendaweni ezithileko kuphela.
Amagama ngokomlando angakalungi, kungaba ngebanga lokupeleda namkha ngokwamaphuzu.
Indawo enegama langokomthetho namkha amagama nanyana kunjalo efuna ukuwajamiselela ngegama elitjha ngamabanga wezombanganarha namkha wezamasiko.
Okuqalwako nakubuyekezwa amagama
Amabulungelo wemilando, iindatjana zomilando, isiko lelimi kunye neminye imithombo kufanele itjhejwe.
Nakuqalwa bona igama lokuthoma libuyiswe, into yinye okufanele iqalwe kungaba kukuthi ilimi ekwatholwa kilo igama kungenzeka bonyana laphela, okutjho bona iindingo nokukhambelana nomphakathi wanamhlanje kuqakathekile.
Kungase kungakghonakali ukuqiniseka umhlobo olungileko wegama lokuthoma ngombana ubujamo balo elimini lokuthoma abaziwa (isibonelo, amalimi wabaRwa).
Eminye imithetho ngaphandle komthetho womKhandlu wamaGama wamaJamo-Bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC) iphethe amanye wamagama wamajamo-bumbeko (isibonelo, igama lenarha, amagama wamaphrovinsi kunye nemibuso yabomasipala kunye namagama atjengisa ubukhulu, inani kunye nobunikazi benarha ngomnqopho womthelo).
Ngubani ongabawa ukuvunyelwa kwegama
Yoke iminyango yombuso, imibuso yamaphrovinsi, imibuso yabomasipala, iposofisi yeSewula Afrika, abathuthukisi beziza kunye nanyana ngiyiphi ihlangano namkha umuntu angafaka isibawo.
Kwenziwa bunjani ukubeka ebujameni obamukelekako
UmKhandlu wamaGama wamaJamo-bumbeko weNarha yeSewula Afrika (SAGNC) uthola zoke iimbawo zokuvunyelwa kwamagama wamajamo-bumbeko ngaphasi kwelawulo lawo bewuqiniseke bona ukubonisana kwamambala kwenziwe, begodu igama lihlangabezana neemfuneko zomkhandlu kiwo woke amahlangothi.
UmKhandlu (i-SAGNC) uthatha isiqunto sokugcina ngomhlobo namkha imihlobo yamagama beyiwaphakamise kuNgqongqotjhe.
Nasele igama livunywe nguNgqongqotjhe, igamelo sele libekwe ebujameni obamukelekako. Lizakuvezwa ePhephandabeni lombuso-ke.
Senziwa bunjani isibawo sokuvunywa kweGama leJamo-bumbeko
Amaforomo wesibawo atholakala emKhandlwini i-SAGNC. (Qala isibonelo seforomo elitholakala encwajaneni le).
Ababawi kufanele batlhogomele bona banikela ngalo loke ilwazi eforomeni lesibawo.
Lokhu kuqakathekile:
Ibumbelo likude kangangani begodu lingakiliphi itjhuba ukusuka edorobheni / i-ofisi kamarhastrada eseduze.
Amavumelwano wejamo ngelathitjhudi nelonghitjhudi (nakukghonekako). Umebhe olingana ne-A4 kufanele unikelwe nakukghonekako.
Itjhuba nebanga ukuya e-ofisini kamarhastrada kufanele kunqophe, isibonelo, 15 amakhilomitha ukuya eSewula Pumalanga ye
Ilimi legama, nayikuthi igama lakhiwe ngeengcenye zamalimi adlula kwelilodwa, isibonelo, isiZulu kunye nesiNgisi, atjho womabili.
Amagama kufanele atlolwe ngamaledere amakhulu namancani, ingasi ngamakhulu kuphela, ukutjengisa lapho amaledere amakhulu kufanele asetjenziswe khona, isibonelo, eMbali namkha GaBosela.
Umsuka nehlathululo yegama. Izinto zomlando zegama, ireferensi ebujameni bejiyografi, namkha ukuthiya ngokuhlonipha umuntu kufanele kunikelwe ngokuzeleko nakukghonekako. Iindatjana zomlando kufanele zidzujulwe ehlathululweni nakukghonekako nemitlolo yamabuthelelo ingananyathiselwa. Akukaneli ukutjho bona into ithiyelelwe ngobujamo obukhona njengomlambo: ihlathululo yegama kufanele inikelwe. Nayikuthi igama lithethwe egameni lesitjalo, igama nehlathululo yesitjalo kufanele inikelwe, ngegama ngelinye ilimi nakukghonekako.
Isibawo esinye nesinye kufanele sinikele imininingwana yomhlathululi omkhulu ophakamise igama.
Igama elingakhethwa kwesibili nalo kufanele linikelwe. Kukhambisa izinto msinyana nayikuthi umKhandlu unikelwe igama lesibili khona igama lokuthoma nalingamukelekiko ngelinye ibanga (njengobuyelelwa kwegama esele livunyiwe).
Sebenzisa kuphela iforomo elibekiweko. (Ungalitloli butjha ngomtjhini).
Imitlolo esekelako nenikela ilwazi ngegama yamukelekile.
Nawuthumela ngefeksi namkha ngeposo ye-elektroniki, isekele ngokuthumela imitlolo yamambala etlikilweko ngeposo.
Irhelebho ngokwenza isibawo
UmKhandlu weNarha (SAGNC) ungathanda amalunga wemiphakathi yendawo nakangazibandakanya ekuthiyweni. Lapho umphakathi ungakghoniko ukuzalisa iforomo, ungabawa irhelebho emKhandlwini wePhrovinsi (PGNC) ngokusebenzisa uMasipala. UmKhandlu wephrovinsi nawo ungabawa irhelebho emKhandlwini weNarha (SAGNC), ongathumela lowo mraro ebarhubhululini abazizazi.
Isikhathi sokwenziwa kwesibawo ukuya ekuvunyweni
UmKhandlu uhlangana kathathu ngonyaka. Njengombana ukubambezeleka kubangwa maforomo angakazaliswa ngokupheleleko namkha ilwazi ekungasilo, abenzi mbawo kufanele bazi bona ukubekwa kwegama ebujameni obamukelekako yikambiso ede. Kufanele kube nesikhathi ekambisweni yokutlama yesikhathi sokulinda esingaba ziinyanga ezintathu, begodu kufanele kutlhogonyelwe bona iforomo lizaliswe ngendlela efaneleko khona kuzakukhandelwa ukubambezeleka okunengi.
Isibonelo seforomo lesibawo
ISIBAWO SOKUHLONGOZA IGAMA LEJAMO-BUMBEKO ELITJHA NOKU / NAMKHA UKUTJHUGULULWA KWEGAMA LEJAMO-BUMBEKO ELIKHONA.
TJHEJA: Sebenzisa iforomo linye kwesinye nesinye isihlongozo sejamo-bumbeko esithiywako.
Igama elihlongozwako
Ikhetho lokuthoma
Ikhetho lesibili i Nikela ihlathululo kunye nelimi okususelwa kilo igama ii Nikela umsuka wegama nayikuthi uyawazi.
Isihlongozo ngesaliphi ijamo-bumbeko isibonelo, iposofisi, indlela yesitimela, idorobha, idorobha labantu, idorojana, intaba, ibhitjhi, idamu isihlengele, itlufu, indlela yokudlula entabeni, umbundu, itheku, ilitsha, umrhoba, ipani, umqoqo, iphondolwandleni, isigodi namkha ifleyi, indawo yokuhlalisa nomuzi.
Ingabe indawo le ikusiphi isiyingi sakaMarhastrada nephrovinsi i) Ikude kangangani begodu kuliphi itjhuba ukusuka edorobheni eliseduze namkha i-ofisi lakaMarhastrada (isibonelo, amakhilomitha angu 15 ukuya eTlhagwini-Tjingalanga ye ii Tjengisa amakhambelano wejiyografi ngamalathitjhudi namalonghitjhudi nakukghonekako. Faka umebhe omncani oyi-A2.
Ikhetho lokuthoma
Ikhetho lesibili
Ingabe igama elihlongozwako kade likhona (iminyaka ema-50 namkha ngaphezulu), liseselitjha (iminyaka eli-10-50) namkha litjha (iminyaka 5 namkha engaphasi kwaleyo)
Nakuyiwa ekuhlongozweni kokutjhugululwa kwegama, nikela igama lokuthoma namabanga wokutjhugulula.
Imininingwana yombawi
Igama:
I-adresi: .
Umtato: ..
Ifeksi: .
Ubujamo bombawi: .
Ubujamo bangokomthetho bomuntu namkha omunye umbawi, isibonelo, umbuso-sitjhaba, ojamele umnyango wombuso, Transnet, umbuso wephrovinsi, umbuso wekhaya, ikhamphani yangeqadi, isiqhema esinekareko, kunye nanyana ngubani.
Umtlikitlo: ..
Ilanga: .
Imininingwana yomuntu namkha loyo onekareko obekangena njengoletha ilwazi mayelana negama.
a Igama: ..
b I-adresi:
Umtato: ..
Ifeksi: .
Ukuvunyelwa mbusositjhaba/ mKhandlu kaMasipala
Umtlikitlo: ..
Ilanga:
Umtlikitlo: .
Ilanga: ..
Thumela iforomeli ku:
